search

Latest posts


Vannitoa renoveerimine on kindlasti tänapäeval võimalus enda elamisse tuua värskust ning kaasaegsust. Saadaval on väga mitmekülgseid ja huvitavaid tooteid, millega oma vannituba sisustada. Aina enam tuleb müügile tooteid, kus klassikaline kujundus on asendunud julgemate vormidega, tavapärase voolujoonelisuse asemel kasutatakse ebakorrapäraseid pindu ja ka värvitoonidest kasutatakse erksaid ja kontrastseid toone.Taolist mitmekülgsust ja innovaatilisust võib kohata näiteks vannide või segistite valikul, kuid näiteks ka vannitoavalamud võtavad aina uusi ja huvitavaid vorme, mis on niihästi mõeldud praktiliseks kasutuseks kui ka vannitoa ehteks. See aga ei pea ilmtingimata tähendama, et kõik vanaaegne ja klassikaline tuleks otsekohe välja vahetada kõige kaasaegsemate mudelite vastu. Oh ei! Palju kohtab poodides just klassikalisi viktoriaanlikust ajastust inspireeritud suursuguseid tooteid, mis on kokku sobitatud  tänapäevaste trendidega, kuid loovad vannitoas ometi mitmesaja aasta taguse kuningliku atmosfääri oma hiilguses ja säras.

Väikesed ruumid

Võib juhtuda, et olete ilusa komplekti välja valinud, kuid ei ole päris kindel, kas seda endale vannituppa i´paigutada saate. Ruumipuudus on kõige suurem probleem reeglina kortermajades, kus vannitoa pindala võib jääda 4 -6 m² ulatusse. Kuigi selline vannituba on väike, ei tähenda see, et peaks loobuma vannist, vannitoamööblist ja muust vajalikust. Näiteks võib leida, kus vannitoavalamu on paigaldatud  vanni kohale, mis jätab rohkem ruumi muude vajalike elementide jaoks ja samal ajal on võimalik nautida lõõgastavat vanni. Üks asi, mis hoiab ruumi kokku, on seinale paigaldatav WC-pott. Seinapoti paigaldamine peaks olema planeeritud samuti kogu remondi algusesse, kuna töö tuleb ära teha  enne seina plaatimist. Kõigepealt on vaja paigaldada seinasisene WC-raam ning alles seejärel täidetakse ning plaaditakse sein ja ühendatakse seinapott. Lisaks ruumi kokkuhoiule võimaldab  seinapott ka palju hügieenilisema keskkonna ja vajab vähem hooldamist võrreldes tavalise WC-potiga.

Vann või dušš?

Võib juhtuda, et soovite hoopis paigaldada dušinurka, kuid teil on juba ees vann. Mida siis teha? Kas uus dušiala mahub vannituppa või tuleb sellest mõttest üldse loobuda? Kui vanni asemel soovitakse pigem dušinurka, siis ka siin on väga erinevaid võimalusi väikses vannitoas lisapinna tekitamiseks. Näiteks saab paigaldada duši alasse duširenni (vastavalt eelistustele kas seina äärde või keskele), mis vee mugavalt kanalisatsiooni suunab ja selle tulemusel jääb ülejäänud vannitoa põrand kuivaks. Dušialused on suured ja võtavad samuti enda alla palju ruumi, mistõttu on duširenn  just sobiv valik väikestesse vannitubadesse.

Materjalid

Lisaks mööbli valimisele, tuleb enne vannitoa ümberehitamist läbi mõelda ka kõik materjalid, mida soovitakse kasutada. Kas soovite plaatida kogu seina või ainult osa seinast, kas valida läikivad või hoopis matid toonid, kas seinaplaadid peaksid olema pigem suured või sobivad ka väiksed. Kui on plaan värskendada terve vannitoa sein ning lisaks ka põrand, siis on materjali kohapealt valik tohutult  lai ja fantaasiaks jätkub maad rohkelt. Kindlasti peaks arvestama sellega, et põrandale valitaks matid plaadid, mis on oma olemuselt ja libisemisvastased ning seetõttu turvalisemad, seinale sobivad seevastu aga ka läikivad plaadid, mis lisavad stiilsust.

Sobiva värvi  ja mustri valikul võiks pigem mõelda julgelt ja väljapoole raame ning klassikalisi lahendusi, sest vannituba võiks olla midagi muud kui igav ja kahvatu. Olgugi, et  tänapäeval on moes pigem pastelsed ja heledamad toonid, ei tähenda see seda, et te ei tohiks kasutada julgeid värve ning lisada kontrasti. Aina populaarsemaks on saanud skandinaavia stiilis musta ja valge kasutamine ja seda nii seina- ja põrandaplaatide puhul kui ka sanitaarkeraamika valimisel.

 

 


Enne keskküttesüsteemi paigaldamist oma koju, peaksite üle vaatama materjalid, mida kasutatakse soojustamiseks ning sooja tekitamiseks. Kui olete valinud korralikust materjalidt tooted, mis on ka kena disainiga, siis võite kindel olla, et jääte lõpptulemusega rahule. Milliseid materjale siis aga peaks kasutama?

Radiaatorid

Esmalt tuleks üle vaadata ja läbi mõelda radiaatorid. Tuleb arvestada sellega, et alumiinium hajutab sooja ning see võimaldab radiaatorite kontrollimist ja kasutamist, kui toad või ruumid on inimeste poolt kasutuses. Alumiinium on kerge ning seetõttu on sellest materjalist tooteid lihtne ja kiire paigaldada. Nad on samuti ka ökonoomsed, sest alumiinium soojeneb kiiresti ning ka jahtub sama kiirelt. Seetõttu on alumiiniumist süsteemid, millele on lisatud inhibiitorid, suurte kasutuseelistega.

Malm on materjalina sobivaim vanematele hoonetele ning süsteemidele. Siiski tuleb arvestada, et malmist radiaatorid vajavad üles soojenemiseks oluliselt rohkem aega. Tuleb ka jälgida, et malmist radiaatoritele paigaldatud taimerid oleksid ettevaatlikkusega seadistatud, et vaadata, kas nad mitte enne üle ei kuumene. Hea on see, et malmist radikad püsivad oluliselt kauem soojematena, kui alumiiniumist radikad. Ka terast võib kasutada radiaatorite materjalina ning see jääb oma omadustelt kuhugi alumiiniumi ja malmi vahepeale.  Teras võimaldab disaineritel kujunada radiaatorid mis iganes kuju ja suurusega ning seetõttu on moodsad radiaatorid just tehtud terasest. Roostevaba teras on sobivaim kasutamiseks veega toimivates süsteemised, sest see ei roosteta ning püsib kaua terve, töökindla ning ilusana.

Suurema osa keskküttekateldest on tänapäeval disainitud hoolega, et nad oleksid ohutud ning ei tekiks plahvatusohtu, kui neid pidevalt ei kasutata. Bolierid ehitatakse vee taseme jälgimisseadmetega ning kütusepumba reguleerijatega, mis kontrollib automaatika abil surveklappide liikumist ning vähendab võimalikku ülepinge tekkimist. Järgitakse kindlaid standardeid, mis tagavad masinate ideaalse töökindluse ka ekstreemsemates oludes. Selleks, et parandada ohutust, soovitatakse pakettboilereid, sest need on tehases komplektsena valmistatud ning tulevad täiskomplektina, mida on lihtne paigaldada ning millega tekib reeglina vähem probleeme, kui nendega, mis tuleb ise kokku panna. Kõik täiskomplektsed boiletid vajavad vaid elektrisüsteemiga ühendamist ning ongi paigaldatud.

Kondenseeruvad keskkütteboilerid on efektiivsemad, kui vanemad mudelis. Kondenseeruvad keskkütteboilerid on varustatud lisa soojusvahetiga, et tagada kuumade heitgaaside energiakadu oleks kasutatud selleks, et eelsoojendada vett boilerisüsteemis. Paljud majapidamised on tänapäeval varustatud just nimelt seda tüüpi boileritega. Selleks, et suurendada efektiivusust, tuleks valida tuntud firma poolt toodetud seadmed ning ka paigaldus. Enne, kui hakkate ühendust võtma teenusepakkujaga, et paigaldada keskküttesüsteemi, tuleb teil välja valida süsteem ise. Valik peab olema teie vajadustele sobiv ning te ei tohiks end lasta mõjutada teenusepakkuja soovidest ning tahtmistest. Esmalt uurige veidi infot enda sõprade ning naabrite käest. See hoiab kokku nii teie aega kui ka raha, sest saate infot selle kohta, mis on ühe süsteemi head ja vead. Keskküttesüsteemid on head seetõttu, et need töötavad automaatselt ning teie ise peate seetõttu vähem kulutama aega ja raha kütteõlide peale, mis teevad aga investeeringu märkimisväärselt kiiresti tasuvaks.

 

Küsige enda käest ka seda, kas te tahate kohest või salvestatud sooja vett, kõrgsurve sooja vett? Mõelge läbi ka, kuhu te saaksite süsteemi paigaldada ning missuguseid kontrollmehhanisme vajate. Lisaks uurige ka süsteemise efektiivsuse ja turvalisuse kohta. Keskküttesüsteemid on sobivaks lahenduseks kodus kasutamiseks ka selle suhtelise turvalisuse pärast ning ka kütuse ökonoomse kasutamise tõttu. Mida kaasaegsem tehnoloogia, seda paremad tulemused.

 


Vannitoad võivad kodus muutuda tõeliseks sõjatandriks. Uuringu näiitavad, et vannitoad on need kohhad, kus toimuvad kodus kõige tõsisemad lahingud. Vannituabsid tuleb väga tihti jagada mintme inimese vahel just siis, kui ajaga on kitsas käes. Selle tagamine, et sinu vannituba töötaks efektiivselt, on äärmiselt oluline, kui sa ei soovi pidevalt perekondlikku draamat. Õige vannitoa mööbli valimine võib aidata sul vältida potensiaalset vannitoasõda.

Kõik on oma kohal

Üks võimalus, kuidas tagada, et keegi ei hoiaks vannituba liialt kaua kinni sel ajal, kui nõudlus kõige suurem on (või veel hulle, kui ärkamise ja kooli/tööle minemise vahel on vaid loetud minutid), on tagada, et sul on eriotstarbeline vannitoamööbel. Kui sul on igale pereliikmele eraldatud isiklik riiul, siis ei viida nad sega mõttetult kappe ja sahtleid läbi sorides, et leida vajalikku ripsmetušši, deodoranti või habemeajamisgeeli. Hea vannitamööbel tagab selle, et ruum jääb kolavabaks ning on lihtne kasutada. Sina pead lihtsalt tagama selle, et iga pereliige hoiab oma asju üigel riiulil või kapis ning selle ka ise korras.

Nii nagu vannitoa ärajagamine on lihtne vastupidava ning usaldusväärse mööbli abil, nii võimaldab hea vannitoamööbel hoida isiklikud tualett-tarbed eemal ka võõra pilgu eest. Kui sul on kodus väikesed lapsed, siis on eriti oluline, et vannitoa mööbel oleks selline, kus saaks hoida vajadusel meditsiinilisi vahendeid, kallist kosmeetikat ja kemikaale selliselt, et väikesed käed nendele kuurde ei pääseks – kindlalt luku taga.

Mööbel pöörasele perele

Artikkel ajalehes The Times avaldas tõsiasja, et peegelpuhtad vannitoad on pöörastele perekondadele vaid fantaasia ja uniastus. Vannitoad on kodus need ruumid, mida kasutatakse kõige rohken ning seega on olulin einvesteerida kõrgekvaliteedilisse vannotamööblisse ning seadmetesse. Omades ilusat vannitubva, mis on sisustatud eritellimusel valmistatud mööbliga, võib panna ka teie pereliikmeid selle välimust hindama ning seetõttu rohkem hoolt kandma. On olemas mõned vannitoas toimuvad mõtlematused, mis võivad teil vere keema ajada – märgade rätikute jätmine põrandale, hambapasta korgi peale panemata jätmine, märjad loigud põrandal peale duši all käimist, juuksed äravoolutorus või vahetamata tualettpaberirull.

Vannitoavõitluste leevendamine

Et leida rahumeelne lahendus vannitoavõitlusele on oluline tagada, et vannitoa puhastamine ning selle mööbli eest hoolitsemine oleks igaühe isiklik ülesanne. Pane paika mõned olulised reeglid, sest kui oled investeerinud luksuslikku vannitoa inventari nagu söetavad rätikukuivatid, siis peavad kõik korjama ka oma niisked rätikud põrandalt ning need kuivama riputama. Õige vannitoakasutamise reeglistiku kombineerimine eritellimusmööbliga tagab selle, et sinu vannituba pakub sulle võimalust lõõgastuda ning pingeid maandada just nagu Spas ning hakkama saada ka varahimmikuste tipptunni hullusega.

 

 


Aina rohkem ja rohkem on inimesi, kelle firma kontor ei asu suure tööstushoone ruumides, vaid tööd tehakse oma kodust. Seda võimaldab tänapäevane internetiajastu ning kaugtöö ning suhtlemise võimalused. Siiski tuleks ka kodus töötades mõelda kontori sisustamisele ning seda eriti juhul, kui koduses kontoris tuleb aeg-ajalt vastu võtta ka kliente. Kontorimööbli valikul tuleks aga teha teadlikke valikuid, et tagada võimalikult hea väljanägemine ning funktsionaalsus.

Mugavus on esmatähtis

See, kuidas sinu kodukontor sisustatud ning planeeritud on, mõjutab otseselt seda, kui palju tööd sa seal tehtud saad.  On tõestatud, et töö tulemuslikkus suuremates firmades on parem, kui kontori atmosfäär on hubane ning sisetemperatuur on keskmisest veidi kõrgem, et inimesed ei tunneks end külmetavana. Samad reeglid kehtivad ka kodukontori kohta. Selleks, et tagada loominguline ja tööindu soodistav õhkkond, püüa leida oma kodukontorisse mööbel, mis on sinu jaoks mugav ning hubane. Sa ei peaks olema võimeline küll sohval magama jääma, kuid mugav ja münus kontoritool või isegi kott-tool tulevad kasuks siis, kui sul on vaja teha kõvasti mõttetööd ning aitavad lõõgastuda ja loomingulistel ideedel välja paiskuda. Proovi olla loov ja mõelda väljapoole traditisioonilise bürookuubiku piire.

Kallim ei ole alati parim

Ütleme, et oled alustanud oma kontori sisustamist ning leidunud endale unistuste kontorilaua, kuid selle hind on üüratult kallis.  Moodsa ja funktsionaalse töölaua soetamiseks ei ole ilmtingimata vaja kulutada suuri summasid. Lisades mõnele vanale, kuid töökindlale lauale mõne kihi värvi ning olulised detailid, võib saada taaskasutatud lauast sama hea töölaud, kui uuest ja kallist esemest.  Mõistlik on uurida, mida pakutakse allahindlustel ning teise ringi mööblipoodides. Kokkuhoid võib olla arvestatav, kui leiad veidi kõpitsemist vajava, kuid tugeva ning vastupidava vana laua ning ei tõtta kohe ostma uusimat ja kaasaegseimat mudelt, mis võib mõne aja möödudes olla juba moest läinud ning iganenud. Tegelikult ei ole ju vaja uhket lauda kullatud nuppudega, vaid lihtsalt kohta, kus teha tööd.

Ka värv loeb

Meie aju juhindub paljuski värvidest. Isegi siis, kui sa armastad punast värvi, ei ole enamasti hea mõte oma kodukontori kõiki seinu punaseks võõbata. On teada, et meil kõigil on psühholoogilised reaktsioonid. teatud värvidele. Näiteks paneb  punane värv südame kiiremini lööma ning tõstab pulssi. Inimesed reageerivad värvidele ka isiklike kogemuste ning mälestuste tõttu. Kui hakkate valima oma kodukontori värvi, siis ärge piirduge vaid ühe värvitooniga. Valige välja üks rahustav toon põhivärviks, nagu näiteks sinine või hall, ning lisage sinna juurde aktsendina mõni erksam värvitoon, mis toob ruumi elu ja sära. Lõppyude lõpuks on see teie kontor ning vaid teie teate, millised värvid teid inspireerivad ning töö tulemuslikkusele kaasa aitavad.

Investeeri valgustusse

Kvaliteetne valgustus on asi, millele palju inimesed ei pööra oma kodukontorit sisustades erilist tähelepanu. See on aga täiesti vale lähenemine. Halb valgustus sunnib sind oma silmi pingutama ning kui sa pead näiteks tegelema disainitööga, siis võib halb valgustus moonutada ka monitori värve ning seetõttu ka töö tulemust.

Kui kontoriruumis on aken, siis on hea mõte lasta naturaalsel valgusel tuppa voolata kasutades kohandatavaid kardinaid. Mida aga teha siis, kui aknaid ei ole? Pole probleemi! Selleks on ideaalsed näiteks põrandalambid kolmesuunaliste pirnidega, sest need võimaldavad valgustuse suunda kohandada sõltuvalt sellest, mida sa parajajasti vajad. Lisaks sellele on põrandalambid ka suurepäraseks kujunduselemenediks. Kui aga põrandale ei ole võimalik põrandalampi paigaldada, siis võiks kaaluda kohtvalgustuse paigaldamist või kvaliteetse laelambi ostmist.


UKSED ja AKNAD

Uksed ja Aknad on oluline osa nii kodu välisilmest kui ka soojapidavuse aspektist. On teada, et uste ja aknede kaudu kaotab maja või korter umbes 26% soojast ning seetõttu on kvaliteetsed uksed aga veel enam aknad ning aknaklaaside valimine määrava tähtsusega. Tänapäevased energiasäästlikud aknad aitavad seda kadu vähendada, hoides sooja toas ning vähendades seeläbi küttele tehtavaid kulutusi. Võimalik on valida mitme erineva aknaklaasitüübi vahel, mis sobib igale maitsele ning eelarvele.

Kui selgub, et vana aken enam sooja ei pea, siis on valikuid kaks – kas püüda vana klaasi soojakindlamaks teha või osta sootuks uus aken, mille klaasid on valmistatud tänapäevase tipptehnoloogia järgi.

Vanadel akendel ei ole tihendeid, mistõttu on õhu läbilaskvus suur. Tulemuseks on oluline energiakadu, sest soojaks köetud õhk liigub majast välja ning aknast tuleb külm sisse. Seega on esimene kokkuhoiumeetod „vana hea toppimine” – topid oma aknal raami ja lengi vahed kinni, tõmbad teibid peale. Teine konstruktsiooniline nõrkus on kasutusel olevad üksikud klaasid – st. hermeetilise klaaspaketi asemel on aknad klaasitud üksikute klaasitahvlitega. Jällegi võimalus on oskuste ja tahtmise korral vana akent paremaks teha: tuleb freesida raami sisse klaaspaketi jaoks vajaliku ruumi (valtsi) ja asendada sisemise ühekordse klaasi paketiga. See muidugi eeldab, et akna puitosad ja hinged on veel piisavalt heas seisukorras ja kannavad lisaraskuse välja. Need võimalused on esialgu küll rahakotisõbralikumad, kuid pikas perspektiivis ei pruugi end siiski ära tasuda.

Kaasaegseid aknaid valmistatakse aga kõiki soojapidavuse nõudeid silmas pidades, mistõttu ei pea reeglina liigse soojakao pärast muretsema. Tänapäevastel akendel kasutatakse klaaspakette, milles lisaks hermeetilisusele on võimalik kasutada ka selektiivklaase, et peegeldada soojuskiirgust tuppa tagasi. Võimalik on kasutada akende vahel ka näiteks täitegaase, mille mõju seisneb paketisisese õhutsirkulatsiooni aeglustumises ja sellest tulenevalt väheneb energiakadu.

uksed

aknad ja uksed

Akna terviklik soojusjuhtivus sõltub tema komponentide soojusjuhtivuses: klaas ja puitprofiilid. Välja arvutatakse kaalutud keskmine – kaaluks võetakse pindala. Seega mida suurem on klaaspaketi osakaal akna pindalast seda paremad on soojusjuhtivuse näitajad. Tänapäeval armastavad paljud arhitektid ja inimesed suuri klaasipindasid – kellele ei meeldiks ilus vaade oma elutoast? Kuid siinkohal tuleb arvestada, et isegi parimatel turul müüdavatel akendel on soojusjuhtivus ikkagi kordi suurem kui korralikul seinal, millesse need aknad paigaldatakse. Seega on „klaasist maja” paratamatult ka külm maja. Ilusa vaate eest tuleb maksta rohkem raha kui tavalise vaate eest.

Aknaklaasidel on soojus- ja müraisolatsiooni tagamisel kõige määravam roll. Klaaspakett koosneb tavaliselt kahest või kolmest klaasist ja neid seob monoliitseks tervikuks klaaside vahele liimitud alumiinium-, roostevaba-, plastik- või komposiitmaterjalist vaheprofiil. Vaheprofiilid on täidetud niiskust imava ainega, et klaaside vahelisest gaasist (õhk, argoon, krüptoon) eraldada tootmise käigus sinna jäänud niiskus. Hermeetilisuse tagamiseks tihendatakse klaaspaketi serv 3-5mm paksuse polüisobutüleenmastiksi või UV-kindla silikooniga.

Uksed

Uksed ja piirded

Tavaline kahekordne klaaspakett toodetakse tavapäraselt kahest 4-8 mm paksusest klaasist, millest sisemine on üldjuhul selektiivklaas. Klaaside vahele paigaldatakse 16-18 mm laiune alumiiniumist vaheprofiil. Kolmekordse klaaspaketi korral tagavad optimaalseima soojusisolastiooni 14-20mm vaheliistud ning kaks selektiivklaasi. Klaaside vahel kasutatakse tänapäeval üldjuhul argoongaasi. Õhust raskemate gaaside kasutamine vähendab klaaspaketi sisest konvektsiooni ning sellega paraneb klaaspaketi soojusisolatsioon.

Selektiivse kattekihiga klaasid peegeldavad toasooja klaasilt tagasi tuppa, külma aga tagasi õue. Selektiivklaasi kasutusele võtmine on vaieldamatult kaasaja klaasitööstuse tippsaavutus. Kahekordses tavaliste klaasidega klaaspaketis ühe klaasi asendamine selektiivklaasiga parandab klaaspaketi soojusjuhtivust 100 protsendi võrra. Kolmekordses klaaspaketis saab aga kasutada juba kahte selektiivklaasi. Teise selektiivklaasi kasutamine parandab aga tulemust veel ligi 30 protsenti võrra.

Õige klaasitüübi valik sõltub eelkõige sellest, millisele elamule seda paigaldama hakatakse ning millised on kliendi vajadused. Tänapäevaste tehnoloogiatega on kõigil võimalik leida endale sobivaim.


PÄIKESEPANEELID

Kui soovite energiakuludelt kokku hoida ja oma elektrihind aastateks fikseerida, siis on päikeseenergia õige valik. Lisaks energiasäästule on päikesepaneelide kasutamisega võimalik tõsta ka hoone energiaklassimärgist ja nii ka oma kinnisvara väärtust. Päikesepaneelide kasutusele võtmine on hea investeering kindlustamaks rahalist kokkuhoidu ka aastate pärast!

Päikeseenergiasüsteemi planeerimisel on kõige olulisem leida sobiv paik päikesepaneelide paigaldamiseks. Päikesepaneelid peaksid olema suunatud lõunasse ja neile ei tohiks langeda varjusid, sest see vähendab tootlikkust. Kui sobivat katusepinda ei ole, siis on võimalik päikesepaneelid paigaldada ka maapinnale või hoone fassaadile. Optimaalne nurk päikesepaneelidele on 40°, mis tagab suurima tootlikkuse aastaringselt. Paigaldades päikesepaneelid katusele, tasuks enne üle vaadata katuse seisukord. Kui lähiaastatel on plaanis katuse vahetus, siis on võimalik kasutada hoopis päikesepaneele, mis lisaks energiatootmisele asendavad ka katusekatte materjali. See kaks-ühes toode sobib pea kõikidele katusetüüpidele ja annab hoonele uue särava väljanägemise.

Enne päikesepaneelide paigaldamist tasuks aga mõelda läbi see, kas antud investeering end üldse ära tasub. On teada, et näiteks Saksamaa keskpaigas on 1kW päikesepaneelide tootlikkus aastas 910 kWh. Eestis päikeseenergiat küll vähem, aga seda kompenseerib keskmisest madalam õhutemperatuur, mis omakorda tõstab päikesepaneelide efektiivsust. Saaremaal toodab näiteks 1kW süsteem võrku 910 kWh ning Lõuna-Eestis kus ilm pilvisem 880 kWh aastas.

päikeseenergia

päikeseenergia

On tõsi, et elektrivajadust 100% päikesepaneelidega katta ei saa, kui on mõeldud süsteemi, kus puuduvad akud. Küll aga saab iga inimene eelnevate aastate keskmisi tarbimisandmeid vaadates välja arvutada, milline on kõige optimaalsem lahendus, mis väiksele elamule sobiks. Elamu väiksus siin tegelikult rolli ei mängigi, vaid ikka elektritarve. See tähendab, et väike elekterküttega elamu võib palju rohkem päikesepaneele vajada kui suurem maja, mis ei kasuta elekterkütet. Kuna päikesepaneelid toodavad elektrit päeval, siis esmajoones on alati vaja teada suvist päevast elektritarbimist tunni arvestusega. Samas ei tohi unustada aga tõsiasja, et päikesepaneelid toodavad maksimaalselt suvel, vähem kevadel ning sügisel ja talvel üsna vähe.

Meeles tasub pidada, et ilmad mõjutavad samuti päikeseenergia tootmist. Eelkõige tekitavad kahtlust just Eesti hilissügis ja talv, mis võivad pikka aega olla sombused ja pilvised. Päikselisi päevi on vähem, päike käib väga madalalt, mistõttu kõige pimedamal neljal kuul ehk novembrist kuni märtsini toodavad päikesepaneelid 8–10% oma aastasest toodangust. Samal ajal aga toodavad päikesepaneelid tihti märtsist kuni septembrini isegi rohkem kui Berliinis või isegi Lõuna-Saksamaal Münchenis. Selle põhjuseks on Eesti pikad valged õhtud ja jahedam temperatuur neil kuudel, sest päikesepaneelide tootlikkus langeb temperatuuri tõustes.

Päikesepaneelid on suur investeering. Selle investeeringu tasuvuse osas saab kasutaja aga ise palju ära teha. Tasuvus jõuab kõige kiiremini kätte siis, kui päikesepaneelidest toodetud elektrist kasutatakse võimalikult palju ära oma tarbeks. See tähendab, et kui päike paistab, siis on õige aeg panna tööle pesumasin ning teised elektritarbijad, mida on võimalik niimoodi ajatada. Eramute puhul tasub investeering end reeglina ära umbes 9–10 aastaga, milline see aga täpselt olema saab, ei ole võimalik öelda, sest kui palju tõusevad elektrihind ja võrgutasud, ei oska keegi täpselt ennustada .

 


Maasoojuspump sobib nii küttesüsteemi renoveerimiseks kui ka uusehitistele paigaldamiseks. Vajaliku energiakoguse ammutamiseks on vajalik piisavalt suure vaba krundipinna olemasolu. Üldiste reeglite järge peaks ühe ruutmeetri köetava pinna kohta paigaldama 3 maakollektorit ning ühe ruutmeetri köetava elamupinna kohta on vaja vähemalt 3,6 ruutmeetrit vaba krundipinda. Need on minimaalsed näitajad, mis peaks kindlasti olema täidetud selleks, et üldse oleks võimalik paigaldada hästitoimivat maakütte süsteemi.
Maasoojuspumba kasutegur sõltub mitmest olulisest kriteeriumist. Maasoojusküte sobib eelkõige majadele, millel on suurem pind ehk küttevajadus. Mida suurem on köetav pind, seda mõttekam on paigaldada maaküte. Lisaks sellele tuleb kasuks, kui majas sees on küttesüsteemin apaigaldatud veesüsteemidel põhinev küttelahendus – kas radiaatorid või põrandaküte. Selline küttesüsteem toimib maaküttega sarnasel temperatuuril ning annab seetõttu pairma võimaliku küttetulemuse.
Maasoojuspumba valikul on äärmiselt oluline lähtuda konkreetset maja mõjutavatest faktoritest. Isegi selliste majade puhul, mis on vaid osaliselt elektriküttel, on soojuspumbaga köetavatele süsteemidele üleminek kasulik otsus. Vajalik on küll esmalt vesiküttesüsteemi paigaldamine, kuid siiski osutub ümberehitamine kasulikukus pikas perspektiivis. Maaküte tagab majale patrema sisekliima ja paindlikuma küttesüsteemi, kui lihtsalt elektriküte.
Maasoojuspumba paigaldamine toimub mitmes etapis. Tavaliselt paigaldatakse esmalt maapinda maakollektor, mis võtab aega üks kuni kolm tööpäeva. Siis paigaldatakse soojuspump. Järgmisel etapil ühendatakse soojuspump maakollektoriga. Viimases etapis täidetakse kollektor ja küttesüsteem vedelikuga. Kõige lõpuks tehakse elektrilised ühendused ja seadistatakse soojuspump ning kontrollitakse süsteemi tööd. Soojuspumba ja maakollektori paigaldamine ja seadistamine võtab tavaliselt aega 3 – 5 tööpäeva.
Maakollektori paigaldamisel tuleb jälgida mitmeid erinevaid nõudeid ja ettekirjutusi.
Maakollektori torustiku paigaldamiseks peab olema tehtud tööjoonis. See tagab hiljem vajaliku teabe torustiku paiknemise kohta maapinnas. See on ka oluline siis, kui soovitakse peale maakütte paigaldamist krundile ka haljastust lisada. Kollektori paigaldamisel tuleb kasutada spetsiaalselt selleks otstarbeks ettenähtud plastiktorusid, mis tuleb paigaldada 1 meetri sügavusele ning üksteisest vähemalt 1 meetri kaugusele. Oluline on jälgida ka, et ühe kontuuri pikkus ei ületaks 400 meetrit ning juhul, kui neid paigaldatakse mitu, peavad olema nende vahele paigaldatud vooluhulka reguleerivad ventiilid. Juhul kui torude vahet ei ole võimalik teha vähemalt ühe meetri kaugust, siis tuleb torud isoleerida kummiisolatsiooniga ja ümbritseda kõva koorikuga. Väga tähtis on, et torude ühendamiseks kasutatakse keevismuhvi, mitte keermemuhvi, et vältida suure surve all võimalikku leket.
Maakollektori paigaldamiseks on nõutav piisavalt suur maatükk, kus talvel peal ei trambita ega lükata lund. Lumi kaitseb maakollektorit liigse külmumise eest. Maakollektori torustikku ei ole soovitav paigaldada kõva kattega teede, platside ja terrasside alla.
Nende tingimuste täitmist jälgib kindlasti professionaalne paigaldusfirma, kes annab oma tööle ka garantii.


Tõenäoliselt mäletab suurem osa meist veel aega, mil toasooja lisamiseks tuli radiaatorist lihtsalt kuuma juurde keerata ja kui palavaks läks, sai aken avatud, mõtlemata sellele, kui palju soojusenergia tegelikult maksab. Nüüdseks on  kütteenergia hinnad oma olulise tõusu läbi vaja on leida võimalusi, kuidas toad soojaks saaksid ja raha seejuures tasku jääks. Kuigi ka hoone seina soojapidavus vajab tihtipeale järeleaitamist, on suurimaks soojakadude allikaks siiski aken.

Materjal loeb

Kõigepealt tuleb otsustada, millisest materjalist aknaid eelistada. Nagu juba öeldud, jaguneb materjalivalik laias laastus neljaks, ehk siis otsustada tuleb plastikust, puidust, puit-alumiiniumist või alumiiniumist akende vahel valides. Kui akende materjal valitud, siis tuleks langetada otsus akende tüübi osas. Eestis ostetakse enim nn Saksa tüüpi aknaid. Sissepoole kald-pöördavatavat akent eelistatakse eelkõige kasutus- ja hooldusmugavuse tõttu. Parema müra- ja soojusisolatsiooni saavutamine selle aknatüübi korral on lihtne ja suhteliselt soodne.

Klaaspaketi omadused

Aknaklaasidel on soojus- ja müraisolatsiooni tagamisel kõige määravam roll. Klaaspakett koosneb tavaliselt kahest või kolmest klaasist ja neid seob monoliitseks tervikuks klaaside vahele liimitud alumiinium-, roostevaba-, plastik- või komposiitmaterjalist vaheprofiil. Vaheprofiilid on täidetud niiskust imava ainega, et klaaside vahelisest  eraldada tootmise käigus sinna jäänud niiskus.

Tavaline kahekordne klaaspakett toodetakse tavapäraselt kahest 4-8 mm paksusest klaasist, millest sisemine on üldjuhul selektiivklaas. Kolmekordse klaaspaketi korral tagavad optimaalseima soojusisolastiooni 14-20mm vaheliistud ning kaks selektiivklaasi. Klaaside vahel kasutatakse tänapäeval üldjuhul argoongaasi. Õhust raskemate gaaside kasutamine vähendab klaaspaketi sisest konvektsiooni ning sellega paraneb klaaspaketi soojusisolatsioon. Selektiivse kattekihiga klaasid peegeldavad toasooja klaasilt tagasi tuppa, külma aga tagasi õue. Selektiivklaasi kasutuselevõtmine on vaieldamatult kaasaja klaasitööstuse tippsaavutus. Kahekordses tavaliste klaasidega klaaspaketis ühe klaasi asendamine selektiivklaasiga parandab klaaspaketi soojusjuhtivust 100 protsendi võrra. Kolmekordses klaaspaketis saab aga kasutada juba kahte selektiivklaasi. Teise selektiivklaasi kasutamine parandab aga tulemust veel ligi 30 protsenti võrra.

Soojusisolatsiooni parandamiseks on võimalik klaaside vaheline ruum täita õhust raskema argoon- või krüptoongaasiga. Argoongaas on suhteliselt odav ning selle kasutamine kahekordses klaaspaketis 16-18 mm laiuse vaheprofiili korral parandab klaaspaketi soojusisolatsiooni u 20% võrra. Krüptoongaas on aga argoongaasist veelgi raskem gaas ning parima soojusisolastiooni tagab vaid 12mm laiune klaaside vahe. Tänu sellele eelisele saab kasutada aknaraamides õhemat klaaspaketti ning paksema ja kallima aknaraami kasutamine pole vajalik

Lisaks tavalistele klaasidele on klaaspaketi koostamisel võimalik kasutada ka toonitud, karastatud või lamineeritud klaase, et rahuldada teie vajadusi nii ilu kui turvalisuse järele. Hea müraisolatsiooni tagab aknaraamile paigaldatud lisatihend ning spetsiaalne klaaspakett. Lamineeritud klaaside kasutamine tagab parima müraisolatsiooni. Müra summutamiseks ettenähtud klaaspaketid toodetakse üldjuhul vähemalt 2mm paksuse erinevusega klaasidest, sest need lasevad läbi erinevaid helisagedusi ja helid sumbuvad paremini.

Akna täiendav turvalisus tagatakse eelkõige klaasi valikuga. Kasutatakse kas lamineeritud ja/või karastatud klaasi ning turvasuluseid. Turvasulused takistavad akna või rõduukse raami lengis asuvatest vastusraudadest välja kangutamist, kuna sulusekeeled on T-kujulise peaga. Laste turvalisuse tagamiseks saab paigaldada lukustatavad aknakäepidemed või paigaldada spetsiaalsed sulused, mida saab ilma võtmeta avada vaid tuulutusasendisse.

Õige aknaklaasi valik on sama oluline, kui maja soojustamine, sest aitab tagada kodus hea sisekliima ning lõppkokkuvõttes ka kokkuhoiu küttekuludelt.


Kvaliteetse välisukse paigaldamine võmaldab lisaks elamispinna üldmulje parandamisele panustada ka iseenda ja oma vara turvalisusele. Eriti oluliseks muutub turvalise ukse olemasolu kevadel ja suvel, kui ollakse rohkem kodust eemal ning majapidamine jääb järelvalveta. Selleks, et koju naastes ei ootaks ees ebameeldivat üllatust, peaks järgima mõnda lihtsat tõsiasja.

Kui maja uksed ei ole kindlad, ei ole kodu turvaline. Uks peab olema tugeva konstruktsiooniga ja vähemalt 44 mm paksune. Eriti kerge on lõhkuda ukseklaasi, sellepärast tasub nõrgad uksed massiivsemate vastu vahetada. Muretsma peaks korraliku ja tugeva välisukse. See peaks olema vähemalt sama kindel kui trepikoja uks. Uksehinged peab kinnitama poltidega, uksepiida sisse võib paigaldada metallriba.

Ka luku kvaliteedi pealt ei soovita kokku hoida. Täpsemat nõu lukkude kohta saab küsida lukke müüvatest kauplustest, kuid oluline on teada, et kasulikud on lukud, mida saab avada ainult võtmega. Enamasti on turvaustel kaks lukku – ASSA 565 käigulukk ja Boda 428 turvalukk. Pigem soovitaks nende kahe asemel kasutada turvaluku standardile vastavat ASSA 2000 lukku, mis on kaks ühes – käigulukk ja turvalukk. Lukul on seespool liblikas, mida saab kodus olles mugavalt ukse sulgemiseks ja avamiseks kasutada. Kodust lahkudes saab liblika turvaluku asendisse fikseerida, mis võimaldab ust seestpoolt avamatuks jätta. See tähendab, et kui varas on majja/korterisse pääsenud näiteks aknast, siis ukse kaudu ta väljuda ei saa, kuna ust pole võimalik avada.

Üheks turvalisimaks valikuks on paigutada korterile metallist turvauks. Sellised uksed valmistatakse alati eritellimusena ning just vastavalt kliendi soovidele ja ukseava mõõtudele. Ka turvauksi on võimalik tellida nii ühe- kui ka kahepoolseid vastavalt sellele, kui lai on ukseava ning millis lahendust soovitakse.

Metall- turvauksed on valmistatud reeglina terasest kasutades erinevaid töötlemistehnoloogiaid, mis tagavad uksele vastupidavuse ning pika eluea. Ukselehe jäikust ning seeläbi ka turvalisust surendavad reeglina ukse sisse keevitatud L tähe kujulised ribid. Lisaks sellele kinnitatakse ukselengidele turvatihvtid, mis ulatuvad ukselengi sisse ning teevad seetõttu ukse lahtimuukimise oluliselt keerulisemaks. Need turvatihvtid teevad võimatuks ka lukustatud ukse eest ära tõstmise ning seda just juhul, kui murdvaraste poolt on näiteks ukse hinged läbi lõigatud. Tavalise ukse saaks sellise meetodiga väga lihtsasti eest ära tõsta.  Ka turvauksed peavad olema soojapidavad ning seeõttu soojustatakse need seest kivillaga. Kivivillaga on täidetud nii ukse leht kui ka lengi sisu. Lisaks sellel, et kivivill hoiab sooja, annab see uksele ka suhteliselt hea mürakindluse ning lisab sellega veelgi väärtust juurde.

Varastele ei meeldi tegutseda hästi valgustatud kohas. Paljud sensorite või infrapunakiirguse abil töötavad välisvalgustid süttivad, kui nende välja satub mõni liikuv objekt. Seega oleks väga hea, kui maja uksele langeks automaatika peale seadistatud valgusallikas, mis teeb murdvarga tegutsemise oluliselt keerulisemaks.


Refereeritud kyte.ee lehelt

Kõik me teame kuidas vanasti koopas keset koobast lõke tehti ja siis ilusti selle ümber sooja saamiseks istuti. Loomulikult oli see üks paras raiskamine kuid oskused ja võimalused olid kahjuks just sellised nagu nad olid. Tänapäeva tehnoloogia on õnneks arenenud edasi ja enam ei pea kütma ilma soojaks vaid on tekkinud ka palju effektiivsemaid mooduseid kodu või ka äripinna küttelahenduste jaoks. Vaatame mõnda neist lähemalt.

Esmalt maasoojuspumbad.

Küsisime Tallinnas küttelahenduste müüja kyte.ee esindajalt milliseid maasoojuspumpasid nemad soovitavad ja miks.

Maasoojuspump NIBE

Soojuspump F1145 on mitmekülgne täiusliku juhtautomaatikaga toode, mis on kohandatav enamikele küttesüsteemidele. Soojuspumpa toodetakse seitset erinevat mudelit, küttevõimsusega alates 5 kW kuni 17 kW. Tänu kõrgeffektiivsele kompressorile, automaatselt reguleeritava kiirusega tsirkulatsioonipumpadele ja hästi dimensioneeritud külmasüsteemile on soojuspumbal F1145 kõrge kasutegur. Külmakandja sisenemistemperatuuri 0 °C ja soojuskandja väljumistemperatuuri 35 °C korral saavutatakse soojusteguri (COP) väärtuseks 5,0 (tsirkulatsioonipumbad välja arvatud). Soojuspumpa on võimalik ühendada madalatemperatuuriliste küttesüsteemide, nt radiaator-, konvektor- või põrandaküttesüsteemiga.

Maasoojuspump NIBE F1245 on täiuslik soojuspump eramajade või ridamajade kütmiseks. NIBE tootab F1245 seerias viite maasoojuspumba mudelit, küttevõimsusega alates 5 kW — 12 kW. Maasoojuspumba NIBE F1245 komplekti kuulub 180 liitrine roostevabast terasest tarbeveeboiler, millel on kahekordne kest ja soojuskadu vähendav polüuretaanvahust soojusisolatsioon. Lisakütte vajadusel lülitub automaatselt sisse soojuspumpa integreeritud 9 kW (kui 1 faasiline, siis 7kW) elektriküttekeha.

NIBE F1255 on uus tõhus maasoojuspump, mis on varustatud inverterkompressori ja automaatselt seadistuva kiirusega tsirkulatsioonipumpadega. Maasoojuspump seadistub automaatselt vastavalt maja küttevajadusele. Alati õige võimsusega töötamine tagab võimalikult väikesed ekspluatatsioonikulud. Maasoojuspump NIBE F1255 sobib nii väikeste kui ka suuremate majade kütmiseks. Maasoojuspumpa on integreeritud roostevabast terasest hästi isoleeritud soojaveeboiler. Soojuspumba NIBE F1255 saab ühendada erinevate küttesüsteemidega, nt radiaator-, konvektor- või põrandaküttesüsteemiga. Samuti on ühendusvalmidus paljude lisaseadmetega, nt soojaveeboiler, passiiv- ja aktiivjahutus, väljatõmbeõhumoodul, bassein.

Saadaval kaks mudelit:
– F1155-6 (1,5 – 6 kW)
– F1255-16 (4 – 16 kW)

Järgmises artiklis vaatame lähemalt juba õhksoojuspumpasid


‹ previous posts
close
search

Hi, guest!

settings

menu