search

Latest posts


UKSED ja AKNAD

Uksed ja Aknad on oluline osa nii kodu välisilmest kui ka soojapidavuse aspektist. On teada, et uste ja aknede kaudu kaotab maja või korter umbes 26% soojast ning seetõttu on kvaliteetsed uksed aga veel enam aknad ning aknaklaaside valimine määrava tähtsusega. Tänapäevased energiasäästlikud aknad aitavad seda kadu vähendada, hoides sooja toas ning vähendades seeläbi küttele tehtavaid kulutusi. Võimalik on valida mitme erineva aknaklaasitüübi vahel, mis sobib igale maitsele ning eelarvele.

Kui selgub, et vana aken enam sooja ei pea, siis on valikuid kaks – kas püüda vana klaasi soojakindlamaks teha või osta sootuks uus aken, mille klaasid on valmistatud tänapäevase tipptehnoloogia järgi.

Vanadel akendel ei ole tihendeid, mistõttu on õhu läbilaskvus suur. Tulemuseks on oluline energiakadu, sest soojaks köetud õhk liigub majast välja ning aknast tuleb külm sisse. Seega on esimene kokkuhoiumeetod „vana hea toppimine” – topid oma aknal raami ja lengi vahed kinni, tõmbad teibid peale. Teine konstruktsiooniline nõrkus on kasutusel olevad üksikud klaasid – st. hermeetilise klaaspaketi asemel on aknad klaasitud üksikute klaasitahvlitega. Jällegi võimalus on oskuste ja tahtmise korral vana akent paremaks teha: tuleb freesida raami sisse klaaspaketi jaoks vajaliku ruumi (valtsi) ja asendada sisemise ühekordse klaasi paketiga. See muidugi eeldab, et akna puitosad ja hinged on veel piisavalt heas seisukorras ja kannavad lisaraskuse välja. Need võimalused on esialgu küll rahakotisõbralikumad, kuid pikas perspektiivis ei pruugi end siiski ära tasuda.

Kaasaegseid aknaid valmistatakse aga kõiki soojapidavuse nõudeid silmas pidades, mistõttu ei pea reeglina liigse soojakao pärast muretsema. Tänapäevastel akendel kasutatakse klaaspakette, milles lisaks hermeetilisusele on võimalik kasutada ka selektiivklaase, et peegeldada soojuskiirgust tuppa tagasi. Võimalik on kasutada akende vahel ka näiteks täitegaase, mille mõju seisneb paketisisese õhutsirkulatsiooni aeglustumises ja sellest tulenevalt väheneb energiakadu.

uksed

aknad ja uksed

Akna terviklik soojusjuhtivus sõltub tema komponentide soojusjuhtivuses: klaas ja puitprofiilid. Välja arvutatakse kaalutud keskmine – kaaluks võetakse pindala. Seega mida suurem on klaaspaketi osakaal akna pindalast seda paremad on soojusjuhtivuse näitajad. Tänapäeval armastavad paljud arhitektid ja inimesed suuri klaasipindasid – kellele ei meeldiks ilus vaade oma elutoast? Kuid siinkohal tuleb arvestada, et isegi parimatel turul müüdavatel akendel on soojusjuhtivus ikkagi kordi suurem kui korralikul seinal, millesse need aknad paigaldatakse. Seega on „klaasist maja” paratamatult ka külm maja. Ilusa vaate eest tuleb maksta rohkem raha kui tavalise vaate eest.

Aknaklaasidel on soojus- ja müraisolatsiooni tagamisel kõige määravam roll. Klaaspakett koosneb tavaliselt kahest või kolmest klaasist ja neid seob monoliitseks tervikuks klaaside vahele liimitud alumiinium-, roostevaba-, plastik- või komposiitmaterjalist vaheprofiil. Vaheprofiilid on täidetud niiskust imava ainega, et klaaside vahelisest gaasist (õhk, argoon, krüptoon) eraldada tootmise käigus sinna jäänud niiskus. Hermeetilisuse tagamiseks tihendatakse klaaspaketi serv 3-5mm paksuse polüisobutüleenmastiksi või UV-kindla silikooniga.

Uksed

Uksed ja piirded

Tavaline kahekordne klaaspakett toodetakse tavapäraselt kahest 4-8 mm paksusest klaasist, millest sisemine on üldjuhul selektiivklaas. Klaaside vahele paigaldatakse 16-18 mm laiune alumiiniumist vaheprofiil. Kolmekordse klaaspaketi korral tagavad optimaalseima soojusisolastiooni 14-20mm vaheliistud ning kaks selektiivklaasi. Klaaside vahel kasutatakse tänapäeval üldjuhul argoongaasi. Õhust raskemate gaaside kasutamine vähendab klaaspaketi sisest konvektsiooni ning sellega paraneb klaaspaketi soojusisolatsioon.

Selektiivse kattekihiga klaasid peegeldavad toasooja klaasilt tagasi tuppa, külma aga tagasi õue. Selektiivklaasi kasutusele võtmine on vaieldamatult kaasaja klaasitööstuse tippsaavutus. Kahekordses tavaliste klaasidega klaaspaketis ühe klaasi asendamine selektiivklaasiga parandab klaaspaketi soojusjuhtivust 100 protsendi võrra. Kolmekordses klaaspaketis saab aga kasutada juba kahte selektiivklaasi. Teise selektiivklaasi kasutamine parandab aga tulemust veel ligi 30 protsenti võrra.

Õige klaasitüübi valik sõltub eelkõige sellest, millisele elamule seda paigaldama hakatakse ning millised on kliendi vajadused. Tänapäevaste tehnoloogiatega on kõigil võimalik leida endale sobivaim.


PÄIKESEPANEELID

Kui soovite energiakuludelt kokku hoida ja oma elektrihind aastateks fikseerida, siis on päikeseenergia õige valik. Lisaks energiasäästule on päikesepaneelide kasutamisega võimalik tõsta ka hoone energiaklassimärgist ja nii ka oma kinnisvara väärtust. Päikesepaneelide kasutusele võtmine on hea investeering kindlustamaks rahalist kokkuhoidu ka aastate pärast!

Päikeseenergiasüsteemi planeerimisel on kõige olulisem leida sobiv paik päikesepaneelide paigaldamiseks. Päikesepaneelid peaksid olema suunatud lõunasse ja neile ei tohiks langeda varjusid, sest see vähendab tootlikkust. Kui sobivat katusepinda ei ole, siis on võimalik päikesepaneelid paigaldada ka maapinnale või hoone fassaadile. Optimaalne nurk päikesepaneelidele on 40°, mis tagab suurima tootlikkuse aastaringselt. Paigaldades päikesepaneelid katusele, tasuks enne üle vaadata katuse seisukord. Kui lähiaastatel on plaanis katuse vahetus, siis on võimalik kasutada hoopis päikesepaneele, mis lisaks energiatootmisele asendavad ka katusekatte materjali. See kaks-ühes toode sobib pea kõikidele katusetüüpidele ja annab hoonele uue särava väljanägemise.

Enne päikesepaneelide paigaldamist tasuks aga mõelda läbi see, kas antud investeering end üldse ära tasub. On teada, et näiteks Saksamaa keskpaigas on 1kW päikesepaneelide tootlikkus aastas 910 kWh. Eestis päikeseenergiat küll vähem, aga seda kompenseerib keskmisest madalam õhutemperatuur, mis omakorda tõstab päikesepaneelide efektiivsust. Saaremaal toodab näiteks 1kW süsteem võrku 910 kWh ning Lõuna-Eestis kus ilm pilvisem 880 kWh aastas.

päikeseenergia

päikeseenergia

On tõsi, et elektrivajadust 100% päikesepaneelidega katta ei saa, kui on mõeldud süsteemi, kus puuduvad akud. Küll aga saab iga inimene eelnevate aastate keskmisi tarbimisandmeid vaadates välja arvutada, milline on kõige optimaalsem lahendus, mis väiksele elamule sobiks. Elamu väiksus siin tegelikult rolli ei mängigi, vaid ikka elektritarve. See tähendab, et väike elekterküttega elamu võib palju rohkem päikesepaneele vajada kui suurem maja, mis ei kasuta elekterkütet. Kuna päikesepaneelid toodavad elektrit päeval, siis esmajoones on alati vaja teada suvist päevast elektritarbimist tunni arvestusega. Samas ei tohi unustada aga tõsiasja, et päikesepaneelid toodavad maksimaalselt suvel, vähem kevadel ning sügisel ja talvel üsna vähe.

Meeles tasub pidada, et ilmad mõjutavad samuti päikeseenergia tootmist. Eelkõige tekitavad kahtlust just Eesti hilissügis ja talv, mis võivad pikka aega olla sombused ja pilvised. Päikselisi päevi on vähem, päike käib väga madalalt, mistõttu kõige pimedamal neljal kuul ehk novembrist kuni märtsini toodavad päikesepaneelid 8–10% oma aastasest toodangust. Samal ajal aga toodavad päikesepaneelid tihti märtsist kuni septembrini isegi rohkem kui Berliinis või isegi Lõuna-Saksamaal Münchenis. Selle põhjuseks on Eesti pikad valged õhtud ja jahedam temperatuur neil kuudel, sest päikesepaneelide tootlikkus langeb temperatuuri tõustes.

Päikesepaneelid on suur investeering. Selle investeeringu tasuvuse osas saab kasutaja aga ise palju ära teha. Tasuvus jõuab kõige kiiremini kätte siis, kui päikesepaneelidest toodetud elektrist kasutatakse võimalikult palju ära oma tarbeks. See tähendab, et kui päike paistab, siis on õige aeg panna tööle pesumasin ning teised elektritarbijad, mida on võimalik niimoodi ajatada. Eramute puhul tasub investeering end reeglina ära umbes 9–10 aastaga, milline see aga täpselt olema saab, ei ole võimalik öelda, sest kui palju tõusevad elektrihind ja võrgutasud, ei oska keegi täpselt ennustada .

 


Maasoojuspump sobib nii küttesüsteemi renoveerimiseks kui ka uusehitistele paigaldamiseks. Vajaliku energiakoguse ammutamiseks on vajalik piisavalt suure vaba krundipinna olemasolu. Üldiste reeglite järge peaks ühe ruutmeetri köetava pinna kohta paigaldama 3 maakollektorit ning ühe ruutmeetri köetava elamupinna kohta on vaja vähemalt 3,6 ruutmeetrit vaba krundipinda. Need on minimaalsed näitajad, mis peaks kindlasti olema täidetud selleks, et üldse oleks võimalik paigaldada hästitoimivat maakütte süsteemi.
Maasoojuspumba kasutegur sõltub mitmest olulisest kriteeriumist. Maasoojusküte sobib eelkõige majadele, millel on suurem pind ehk küttevajadus. Mida suurem on köetav pind, seda mõttekam on paigaldada maaküte. Lisaks sellele tuleb kasuks, kui majas sees on küttesüsteemin apaigaldatud veesüsteemidel põhinev küttelahendus – kas radiaatorid või põrandaküte. Selline küttesüsteem toimib maaküttega sarnasel temperatuuril ning annab seetõttu pairma võimaliku küttetulemuse.
Maasoojuspumba valikul on äärmiselt oluline lähtuda konkreetset maja mõjutavatest faktoritest. Isegi selliste majade puhul, mis on vaid osaliselt elektriküttel, on soojuspumbaga köetavatele süsteemidele üleminek kasulik otsus. Vajalik on küll esmalt vesiküttesüsteemi paigaldamine, kuid siiski osutub ümberehitamine kasulikukus pikas perspektiivis. Maaküte tagab majale patrema sisekliima ja paindlikuma küttesüsteemi, kui lihtsalt elektriküte.
Maasoojuspumba paigaldamine toimub mitmes etapis. Tavaliselt paigaldatakse esmalt maapinda maakollektor, mis võtab aega üks kuni kolm tööpäeva. Siis paigaldatakse soojuspump. Järgmisel etapil ühendatakse soojuspump maakollektoriga. Viimases etapis täidetakse kollektor ja küttesüsteem vedelikuga. Kõige lõpuks tehakse elektrilised ühendused ja seadistatakse soojuspump ning kontrollitakse süsteemi tööd. Soojuspumba ja maakollektori paigaldamine ja seadistamine võtab tavaliselt aega 3 – 5 tööpäeva.
Maakollektori paigaldamisel tuleb jälgida mitmeid erinevaid nõudeid ja ettekirjutusi.
Maakollektori torustiku paigaldamiseks peab olema tehtud tööjoonis. See tagab hiljem vajaliku teabe torustiku paiknemise kohta maapinnas. See on ka oluline siis, kui soovitakse peale maakütte paigaldamist krundile ka haljastust lisada. Kollektori paigaldamisel tuleb kasutada spetsiaalselt selleks otstarbeks ettenähtud plastiktorusid, mis tuleb paigaldada 1 meetri sügavusele ning üksteisest vähemalt 1 meetri kaugusele. Oluline on jälgida ka, et ühe kontuuri pikkus ei ületaks 400 meetrit ning juhul, kui neid paigaldatakse mitu, peavad olema nende vahele paigaldatud vooluhulka reguleerivad ventiilid. Juhul kui torude vahet ei ole võimalik teha vähemalt ühe meetri kaugust, siis tuleb torud isoleerida kummiisolatsiooniga ja ümbritseda kõva koorikuga. Väga tähtis on, et torude ühendamiseks kasutatakse keevismuhvi, mitte keermemuhvi, et vältida suure surve all võimalikku leket.
Maakollektori paigaldamiseks on nõutav piisavalt suur maatükk, kus talvel peal ei trambita ega lükata lund. Lumi kaitseb maakollektorit liigse külmumise eest. Maakollektori torustikku ei ole soovitav paigaldada kõva kattega teede, platside ja terrasside alla.
Nende tingimuste täitmist jälgib kindlasti professionaalne paigaldusfirma, kes annab oma tööle ka garantii.


Tõenäoliselt mäletab suurem osa meist veel aega, mil toasooja lisamiseks tuli radiaatorist lihtsalt kuuma juurde keerata ja kui palavaks läks, sai aken avatud, mõtlemata sellele, kui palju soojusenergia tegelikult maksab. Nüüdseks on  kütteenergia hinnad oma olulise tõusu läbi vaja on leida võimalusi, kuidas toad soojaks saaksid ja raha seejuures tasku jääks. Kuigi ka hoone seina soojapidavus vajab tihtipeale järeleaitamist, on suurimaks soojakadude allikaks siiski aken.

Materjal loeb

Kõigepealt tuleb otsustada, millisest materjalist aknaid eelistada. Nagu juba öeldud, jaguneb materjalivalik laias laastus neljaks, ehk siis otsustada tuleb plastikust, puidust, puit-alumiiniumist või alumiiniumist akende vahel valides. Kui akende materjal valitud, siis tuleks langetada otsus akende tüübi osas. Eestis ostetakse enim nn Saksa tüüpi aknaid. Sissepoole kald-pöördavatavat akent eelistatakse eelkõige kasutus- ja hooldusmugavuse tõttu. Parema müra- ja soojusisolatsiooni saavutamine selle aknatüübi korral on lihtne ja suhteliselt soodne.

Klaaspaketi omadused

Aknaklaasidel on soojus- ja müraisolatsiooni tagamisel kõige määravam roll. Klaaspakett koosneb tavaliselt kahest või kolmest klaasist ja neid seob monoliitseks tervikuks klaaside vahele liimitud alumiinium-, roostevaba-, plastik- või komposiitmaterjalist vaheprofiil. Vaheprofiilid on täidetud niiskust imava ainega, et klaaside vahelisest  eraldada tootmise käigus sinna jäänud niiskus.

Tavaline kahekordne klaaspakett toodetakse tavapäraselt kahest 4-8 mm paksusest klaasist, millest sisemine on üldjuhul selektiivklaas. Kolmekordse klaaspaketi korral tagavad optimaalseima soojusisolastiooni 14-20mm vaheliistud ning kaks selektiivklaasi. Klaaside vahel kasutatakse tänapäeval üldjuhul argoongaasi. Õhust raskemate gaaside kasutamine vähendab klaaspaketi sisest konvektsiooni ning sellega paraneb klaaspaketi soojusisolatsioon. Selektiivse kattekihiga klaasid peegeldavad toasooja klaasilt tagasi tuppa, külma aga tagasi õue. Selektiivklaasi kasutuselevõtmine on vaieldamatult kaasaja klaasitööstuse tippsaavutus. Kahekordses tavaliste klaasidega klaaspaketis ühe klaasi asendamine selektiivklaasiga parandab klaaspaketi soojusjuhtivust 100 protsendi võrra. Kolmekordses klaaspaketis saab aga kasutada juba kahte selektiivklaasi. Teise selektiivklaasi kasutamine parandab aga tulemust veel ligi 30 protsenti võrra.

Soojusisolatsiooni parandamiseks on võimalik klaaside vaheline ruum täita õhust raskema argoon- või krüptoongaasiga. Argoongaas on suhteliselt odav ning selle kasutamine kahekordses klaaspaketis 16-18 mm laiuse vaheprofiili korral parandab klaaspaketi soojusisolatsiooni u 20% võrra. Krüptoongaas on aga argoongaasist veelgi raskem gaas ning parima soojusisolastiooni tagab vaid 12mm laiune klaaside vahe. Tänu sellele eelisele saab kasutada aknaraamides õhemat klaaspaketti ning paksema ja kallima aknaraami kasutamine pole vajalik

Lisaks tavalistele klaasidele on klaaspaketi koostamisel võimalik kasutada ka toonitud, karastatud või lamineeritud klaase, et rahuldada teie vajadusi nii ilu kui turvalisuse järele. Hea müraisolatsiooni tagab aknaraamile paigaldatud lisatihend ning spetsiaalne klaaspakett. Lamineeritud klaaside kasutamine tagab parima müraisolatsiooni. Müra summutamiseks ettenähtud klaaspaketid toodetakse üldjuhul vähemalt 2mm paksuse erinevusega klaasidest, sest need lasevad läbi erinevaid helisagedusi ja helid sumbuvad paremini.

Akna täiendav turvalisus tagatakse eelkõige klaasi valikuga. Kasutatakse kas lamineeritud ja/või karastatud klaasi ning turvasuluseid. Turvasulused takistavad akna või rõduukse raami lengis asuvatest vastusraudadest välja kangutamist, kuna sulusekeeled on T-kujulise peaga. Laste turvalisuse tagamiseks saab paigaldada lukustatavad aknakäepidemed või paigaldada spetsiaalsed sulused, mida saab ilma võtmeta avada vaid tuulutusasendisse.

Õige aknaklaasi valik on sama oluline, kui maja soojustamine, sest aitab tagada kodus hea sisekliima ning lõppkokkuvõttes ka kokkuhoiu küttekuludelt.


Refereeritud kyte.ee lehelt

Kõik me teame kuidas vanasti koopas keset koobast lõke tehti ja siis ilusti selle ümber sooja saamiseks istuti. Loomulikult oli see üks paras raiskamine kuid oskused ja võimalused olid kahjuks just sellised nagu nad olid. Tänapäeva tehnoloogia on õnneks arenenud edasi ja enam ei pea kütma ilma soojaks vaid on tekkinud ka palju effektiivsemaid mooduseid kodu või ka äripinna küttelahenduste jaoks. Vaatame mõnda neist lähemalt.

Esmalt maasoojuspumbad.

Küsisime Tallinnas küttelahenduste müüja kyte.ee esindajalt milliseid maasoojuspumpasid nemad soovitavad ja miks.

Maasoojuspump NIBE

Soojuspump F1145 on mitmekülgne täiusliku juhtautomaatikaga toode, mis on kohandatav enamikele küttesüsteemidele. Soojuspumpa toodetakse seitset erinevat mudelit, küttevõimsusega alates 5 kW kuni 17 kW. Tänu kõrgeffektiivsele kompressorile, automaatselt reguleeritava kiirusega tsirkulatsioonipumpadele ja hästi dimensioneeritud külmasüsteemile on soojuspumbal F1145 kõrge kasutegur. Külmakandja sisenemistemperatuuri 0 °C ja soojuskandja väljumistemperatuuri 35 °C korral saavutatakse soojusteguri (COP) väärtuseks 5,0 (tsirkulatsioonipumbad välja arvatud). Soojuspumpa on võimalik ühendada madalatemperatuuriliste küttesüsteemide, nt radiaator-, konvektor- või põrandaküttesüsteemiga.

Maasoojuspump NIBE F1245 on täiuslik soojuspump eramajade või ridamajade kütmiseks. NIBE tootab F1245 seerias viite maasoojuspumba mudelit, küttevõimsusega alates 5 kW — 12 kW. Maasoojuspumba NIBE F1245 komplekti kuulub 180 liitrine roostevabast terasest tarbeveeboiler, millel on kahekordne kest ja soojuskadu vähendav polüuretaanvahust soojusisolatsioon. Lisakütte vajadusel lülitub automaatselt sisse soojuspumpa integreeritud 9 kW (kui 1 faasiline, siis 7kW) elektriküttekeha.

NIBE F1255 on uus tõhus maasoojuspump, mis on varustatud inverterkompressori ja automaatselt seadistuva kiirusega tsirkulatsioonipumpadega. Maasoojuspump seadistub automaatselt vastavalt maja küttevajadusele. Alati õige võimsusega töötamine tagab võimalikult väikesed ekspluatatsioonikulud. Maasoojuspump NIBE F1255 sobib nii väikeste kui ka suuremate majade kütmiseks. Maasoojuspumpa on integreeritud roostevabast terasest hästi isoleeritud soojaveeboiler. Soojuspumba NIBE F1255 saab ühendada erinevate küttesüsteemidega, nt radiaator-, konvektor- või põrandaküttesüsteemiga. Samuti on ühendusvalmidus paljude lisaseadmetega, nt soojaveeboiler, passiiv- ja aktiivjahutus, väljatõmbeõhumoodul, bassein.

Saadaval kaks mudelit:
– F1155-6 (1,5 – 6 kW)
– F1255-16 (4 – 16 kW)

Järgmises artiklis vaatame lähemalt juba õhksoojuspumpasid


Mis on disainmööbli ja tavalise kontorimööbel erinevus?

Peamine on kvaliteet. Kvaliteet on kogu meeskonna hoiak tootmise igapäevases tegevuses. Toomises võib olla palju inimesi kuid kõigetähtsam on see, et igal töömehel on oma etteantud ülesanne mille eest ta vastutav on.

Pehme mööbel ostmisel peab esmalt tähelepanu pöörama kanga omadustele. Kui üldkasutatavatesse ruumidesse sobib kergelt ja märjalt puhastatav kattematerjal, nt kunstnahast materjalid, siis pehmet mööblit koju ostes on kõige olulisem kriteerium mugavus.

Kanga koostis ? Kas 100 puuvillane või puuvillase ja sünteetilise materjali segu. Vältida 100% sünteetilist kangast. See on küll odav, aga probleemiks saab staatiline elekter, mis soodustab tolmu kogunemist mööblile.

Osa mikroplüüsi puhul (100 sünteetikat) on oht, et istmete õmblused kipuvad välja venima ning venitavad riide katki. Lahendus sellele on vähemalt 60% puuvillane alusriie.

Kanga puhastatavus ? Kauplusest tasub küsida, kas kanga pind on töödeldud spetsiaalse mustust tõrjuva materjaliga (nn teflon-töötlus).

Puhastus võiks käia lihtsalt niiske lapi või õrnade kemikaalidega. Esemed mis ei kannata märgpuhastust ei ole kõige otstarbekamad rohke kasutusega tuppa.

Elastsus. Reklaamivälimus kaob kiirelt kui materjalid saavad venitust tunda, materjal hakkab lihtsalt kotti kiskuma nagu väsinud autoiste.

Pulstunud mööbel. Ka siinkohal on ilmselt parimatest variantidest sünteetiline puuvillane katteriide kooslus. Villane riie hakkab kiiresti oma ilusat pehmet väljanägemist kaotama kui peale tekivad topid. Ka gobelään võib olenevalt kanga koest muutuda topiliseks. Kui gobelääni puhul on soovitud välja tuua reljeefset pinda siis seda saavutatakse sissepõimitud pikkade niidikestega. Sellised villased padjamaalingud ja kattetekid muutuvad kiirelt koldeaks. Hõõrduvust on võimalik mõõta Martindale ühiku järgi mis võiks olla vähemalt kakskümmend tuhat. Probleemide ärahoidmiseks peaks iga toode olema varustatud kattematerjali kasutus- ja hooldusjuhendiga ning teabega kanga põhiomaduste kohta. Pehmet mööblit ostes peaks ostja vaatama kohe ka mööblieseme alla. Kvaliteetne toode on kaetud põhjariidega ning mööblieseme sisemusest ei tohi paista ükski riidega katmata karkassielement.

Kui esemetel on mõni lisafunktsioon siis tasub selle liikumise libedust ning jõurakenduse vahekorda hinnata kriitilise pilguga. Mõnel diivanil või voodil on olemas ka voodipesu jaoks panipaik millele samuti hea pilk peale visata. Kogemus on näidanud, et viimistlemata panipaigad võivad kiirelt põhja alt visata. Istme puhul tuleb jälgida, kas see on sikk-sakk-vedrude, istmevöödega või hoopiski plaatalusel. mõnusam variant on sikksakk vedrudega mööbel. Jällegi viimane lihv ütleb mööblivalmistaja puhul rohkem, sest see on asi

esiku diivanmida koheselt märgatakse, kas ikka kõik õmbluspisted on ühepikkused ja kui sirgelt nad jooksevad. Piste auguvahe võiks olla tubli neli mm. Kindlasti vältida esemeid millel on näha klambripüssi jälgi ning kusagilt juba hargnevaid otsi. Vältimaks põrandate kraapimist, peavad mööblijalgade all olema tallavildid. Jällegi ettevõtte kes tahab pakkuda parimat on kindlasti juba sellistele asjadele mõelnud. Nagu ikka, kvaliteet nõuab ekstra raha, kuid arvatavasti selle ekstra raha eest ostate ka ekstra aastaid oma mööblile juurde.


Basseini valmides kehtib komme, et peremees ei lõika linti läbi, vaid külalised viskavad ta vette.

Et välibasseini ehitada, selleks peab olema tahtmine, kopsakas rahakott ja paraja suurusega vaba plats elumaja lähedal. Eestis on tavaks ikka valida päikeseline koht, suurus sõltub nõudlusest ja kasutajate arvust. Optimaalne bassein on mõõdus 4×8 meetrit. Selline läheb maksma 6000 euro ümber. Alla selle ajavad asja ära ka minibasseinid Eestis olevad välibasseinid on pigem rikkamapoolsetel inimestel. Kas puit või betoon? Töö algab alati augu kaevamisest. Süvendi suurus sõltub sellest, kui sügavat basseini soovitakse, kas meetrist või veelgi sügavamat. Selline kekmine sügavus on 1,50m kus vett on 1.40 jagu, siis ei hüppa suure jooga põhja ega pole ka lastel uppumise ohtu. Inimestel on basseinide suhtes mitmesuguseid hirme.Betoonist basseiniseinad võib aga jää mõraseks paisutada.

Eelarvamuslikult peetakse betoonivalu puidust vastupidavamaks, sest nõukogude ajal tähistas betoon tugevust ja võimsust. Betoonil on omad puudused puidu ees. Puitkarkass on paindlikum ja tänapäeval saab puitu niiviisi töödelda, et mingisugust mädanemisohtu karta ei ole. Näiteks põhjanaabritel on tehtud PVC-materjalidest välibasseine juba kümneid aastaid ja need peavad väga hästi vastu. Sisetingimustel on siiski parem kasutada betoonist basseini mis plaaditud. Puiduga on lood sellised, et see paigaldatakse täpse sügavusega valmis kaevatud auku. Töös ei ole midagi keerukat, projekt valmib tüüpprojekti järgi. Standardprojekte leidub 10-12 ja nende seast valida on soodsam kui tellida eriprojekt. Projekti valmimisel on mõistlik järgida põhjanaabrite tehnoloogiaid ja töötehnikaid. Karkassi valmimisel kaetakse basseini põhi liivaga. Sinna juurde tuleb põhjamatt, mis hoiab ära tulevikus vajumise. Siis 0,55-1,5millimeetrise läbimõõduga PVC-kate, mille hind sõltub läbimõõdust.

Esmapilgul võib see kile tunduda õhuke kuid seda proovile pannes selgub, et PVC on väga vastupidav väljaarvatud teravatele esemetele. Siis juba võib lasta basseini vett, nii palju, et raskus hakkaks PVC katet rõhuma ning PVC saab korralikult ära kinnitada ning ääred ära kinnitada, 15 sentimeetrist veest piisab. Nüüd paigaldatakse ja ühendatakse vee välja- ja tagasivoolutorud ning lisatakse filtersüsteemid. Filtersüsteemide hinnaga tuleb ka arvestada kuna need algavad 1500 eurost. PVC puhul võib ka erinevaid värve tellida, näiteks punast, rohelist, põhivärviks on siiski sinine. Soovi korral saab paigaldada soojendusseadme, mis pikendab basseini kasutamise aega ja laseb koguni aasta ringi õues kümblemas käia. Suvel lülitavad paljud soojendusseadme välja, et raha kokku hoida.
Parima basseini leiad www.basseinipood.ee


Seoses sellega, et kevad oli pigem soojem kuid siiski vihmarohke.
Sääskedega on sellel aastal kuidagi eriti rohkelt, kuid siiki midagi kohutavalt pole.
Tema sõnul soosis sääskede paljunemist vihmane aprill. Suuremad vihmad soosisid seda, et lumevee lombid ei saanud ära kuivada, ning sääskedel oli tunduvalt rohkem sigimiskohti.
Kui on näiteks metsa minek ja koos on suurem grupp, siis sääsed hajuvad ja neid peaaegu ei märka. Äkki teil on kogemusi kui olete grupiga siis pole nagu sääski samas kui üksi samas kohas olla siis toimub justkui sääskede rünnak.
Aprill oli ka keskmisest soojem. Sääskedel on eluks vaja vett ja soojust, rõhutas putukateadlane.
Tänavu tegutsevad nad aktiivselt juba mai keskpaigast. Kas võib olla paiku kus on ka sääski vähem ? Võib olla tõesti nii, et mõni piirkond on pikemalt põua käes, näiteks kevadel vihma ei saja, siis seal neid väga pole aga üldiselt jätkub neid kõikjale.

Võiks ju arvata, et mõned nädalad on küllaltki palavad olnud, kuid metsasääski see väike periood ei morjenda. Hetkel on nad siiski koorunud ning sääseliste valmikud tegutsevad, elu jätkub vanarida, siiski väga kuivad nädalad võivad sääskede arvukust mõjutada suve keskpaigas.
Suurem sääserohkus kestab umbes kuu aega. Võib öelda, et kõige sääserohkem aeg on kuni jaanipäevani ja peale seda nad kaovad natukene ära. Suvistel väliüritustel tasub sääsetõrjevahendid aga lähedal hoida. Kuid ei maksa ka paaniliselt hakata endale sääsetõrjevahendit peale piserdama – kõik sõltub olukorrast.


 

Tervisliku toitumise ja eluviiside propageerijad on väitnud, et suvise grillihooaja varjukülg on asjaolu, et kõikvõimalikud vorstikesed, valmis grilllihatooted, jäätised ja magusad karastusjoogid kergitavad suve lõpuks tublisti kehakaalu, mistõttu korrapärast treenimist jätkata on suvisel ajal eriti oluline.

nööritrenn

Pärast pikki söömapidusid tuleb jaanuar, mil uuesti tahetakse liigsetest kilodest lahti saada. Jällegi algab rügamine, et rannahooajaks oleks kõik igati korras. Muidugi õnnestub hea vorm paljudel tublidel kätte saada kuid kui lõpetada treening tuleb see kõik tagasi. Kiirelt on raske vaevaga saavutatud keha jälle kadunud. Ihu muutub lõdvaks ja vedelaks, sest kätte jõuab pikk suvi koos jaanipäeva ja puhkusega ning treeningud jäävad unustuse hõlma.

Võib öelda, et talvised on rasked jõusaali trennid ja suvel toimuvad vähe kergemad välitreeningud. Kergema ja raskema treeningustiili põhiline vahe on selles, et mõlemas töötavad eri lihaskiutüübid ja mõlemat tuleks harrastada aasta läbi.

Talvel on lihtsam harrastada raskemaid spordialasi ning suvel kergemaid Võiks teha näiteks talviti kolm rasket ja 2 vähemintensiivset treeni nädalas. Suviti jällegi vastupidi, et 2 rasket ja kolm kerget treeningut. Nii on võimalik hoida keha tervena aastaläbi. Kui nii talitada, saaksid naised, kes soovivad head vormi ja trimmis ihu, ning mehed, kes ihkavad lihaseid ja jõudu arendada, sügisel kohe vormi arendama hakata, selle asemel et lihasmassi tagasisaamisega kolm kuud vaeva näha. Väike puhkus intensiivsest jõusaalitrennist pole halb ega ka mitte keelatud. Kindlalt jõusaalis või rühmatrennides käivad inimesed võiksid siiski iga poole aasta tagant teha paarinädalase pausi, näiteks puhkuste või pühade aegu, ent siiski hoides silma peal, et paus ei veniks liiga pikaks.

Istuva eluviisiga inimestel tuleks leida tunnike kolm-neli korda nädalas, et hoida keha aktiivsena ja vormis. Näiteks kui kehakultuuri harrastaval kaovad soojade ilmade naastes spordiklubidest, siis kooli alguseks on jõusaali minnes eriti raske oma keha uuesti käsile võtta, et seda voolima hakata.

kätekõverdused


Vannitoa remondi puhul on kõige tähtsam etapp ettevalmistus, mis garanteerib et kõik saab tehtud õiges järjekorras ja korralikult, sest vannitoa ehitamine või renoveerimine ei ole kõige odavam. Vähesest planeerimisest tulenevad ümberkorraldused võivad kalliks maksma minna. Ka saunad vajavad põhjalikku läbimõtlemist.

Kindlasti tuleb üle vaadata tehnilised võimalused – vee- ja kanalisatsiooniühendused, ventilatsioon ja elektrivarustus ning vastavalt sellele kavandada otstarbekas ruumiplaneerimine.  Alles seejärel saab hakata mõtlema vannitoa stiili ja kunstilise kujunduse peale.

Vannitoa disainimine valikuvõimalused on väga laiad, kuna moes on erinevad tekstuurid ning omavahel kombineeritakse mitmeid materjale – siledaid ja karedaid, läikivaid, matte ja reljeefseid pindu. Seega võib lasta fantaasial lennata ning teostada ka kõige julgemaid unistusi.  Mõned näited siin.

Üldiselt on plaatimistööd koos ettevalmistusega vannitoa renoveerimise juures kõige ajakulukamad, kuid sellest hoolimata tasub plaate panna nii põrandale kui seintele. Nii seina- kui põrandaplaatide ostmisel tuleb arvesse võtta ka väikest varu: plaate võib olla vaja poolitada, mistõttu neid kulub ruutmeetriarvestusest veidi rohkem. Mõeldes plaadi hinnale siis tuleb ka arvestada, et kui raha vähem võib mõned kuivemad seinad niiskuskindla värviga lihtsalt ära värvida.

mõelda tasuks ka sellele, et ruum ise saab väga palju niiskust ning kõik mida ruumis kasutada võiks olla siiski niiskuskindel, vastasel juhul võib ilusa viimistluse kiirelt rikkuda niiskuskahjustused. Ülioluline on valida kõik detailid alustades segust kuni värvini veekindlad. Enne plaatimistööd on oluline hüdroisolatsioon teostada, mis on paks (üldjuhul sinine) kört mis kivistub kummiks.

Mõtle ka praktilisele poolele kui sisustad.

Eelkõige tuleb vannitoamööbli planeerimisel lähtuda olemasolevast pinnast ja selle potentsiaalsest asukohast vannitoas. Kui vannitoas on piisavalt ruumi ja ärapaigutamist vajab palju asju, siis tasub kaaluda kõrget põranda- või seinakappi. Näiteks jääb tihti kasutamata ära pesumasinapealne sein, kuhu sobib ideaalselt seinakapp või mõned riiulid.
Vannitoa planeerimisel tuleks alustada ruumi võimaluste ja oma vajaduste läbi mõtlemisest:

Mõelda asjadele mis tõesti on olulised.
Kas vanni asemel saab hakkama ka duššiga?
On bideed vajalik ?
Kas ja kuhu tuleb pesumasin?
Kas vannitoas saab olema põrandaküte ja kas selle kütmiseks on vajalikud boilerid.

Järgi seda, et pesemiskoha vahele jääks vähemalt 60cm vahet, et niiskus ei kahjustaks mööblit., eriti tundlik on saepuruplaadist valmistatud odavam mööbel.

Kuna alustame ja lõpetame oma päeva enamasti vannitoapeegli ees, siis tuleks sinna kindlasti lisada eraldi valgustus. Peegli läheduses on kindlasti mugav kui seal oleks pistikuid, et kasutada fööni või muid elektrilisi abimehi.

Kindlasti mitte ei pea kraanikauss olema valge nagu enamustes ühiskäimlates, valida võib vabalt klaasi, marmor, betooni, värvilise keraamika ning puidu vahel. Enamus inimesi mõtleb väga oma ökoloogilisele jalajäljele ning kasutab väga veesäästlikke kraane. Näiteks kasutatakse vannitubades üha rohkem vett säästvaid valamu- ja dušikabiinid. Samuti kasutatakse vannitoa valgustamisel spetsiaalseid niiskuskindlaid ja energiasäästlikke valgusteid.

Enne omal käel remonditegemise (eriti plaatimistööde ja põrandakütte paigaldamise) alustamist soovitame kindlasti küsida nõu mõne spetsialisti käest, ehituspoest või uurida erialast kirjandust.


‹ previous posts
close
search

Hi, guest!

settings

menu